« Tagasi

Politsei ja Harju maavalitsus annavad esimesele elamule „Turvalise hoone“ märgise

 
Turvalisus ja elukeskkond on tihedalt seotud ning kogukonna, omavalitsuse ja arendajate ühiste pingutustega saab muuta elukeskkonda turvalisemaks. Esimesena saab „Turvalise hoone" märgise Nõmmel asuv endisesse Kivimäe sauna ehitatud elumaja.
 
„Turvalise hoone" märgis antakse objektile, mille hoone ja ümbruskond aitavad tõsta piirkonna turvalisust. „Inimesed käituvad korralikus linnaruumis erinevalt kui kehvas seisus agulis. Keskkond koosneb pisidetailidest ning kui me neid parandame, muutub elu tervikuna turvalisemaks," lausus Harju Maavalitsuse nõunik ja märgist jagava Harjumaa turvalise elukeskkonna komisjoni esimees Terje Lillo.
 
PPA juhtivkorrakaitseametnik Varmo Rein ütles, et turvaline planeerimine põhineb arusaamal, et teede, tänavate ja hoonete läbi mõeldud ehitamisega saab maandada kuritegevusega seotud riske. „ Ümbritsev olustik võib soodustada rikkumise toime panemist. Näiteks liiga kõrge hekk, tupiktänav ja valgustamata ala mängivad halva kavatsusega inimese kasuks. Aga seda kõike saab ettenägelikult ja targalt planeerides vältida," rääkis Rein.
 
Täna kuulutati avatuks ka konkurss leidmaks uusi „Turvalise hoone" kandidaate. Taotluse ja turvalise elukeskkonna põhimõtted leiab Harju Maavalitsuse kodulehelt. Märgist saab taotleda, kui objekt järgib turvalise elukeskkonna põhimõtteid. Selleks tuleb esitada taotlus aadressile info@harju.maavalitsus.ee. Taotlusi saab esitada 1. augustini. Lisainfo saamiseks võib pöörduda komisjoni esimehe Terje Lillo poole telefonil 611 8604 või terje.lillo@harju.maavalitsus.ee
 
Esimesena saab „Turvalise hoone" tunnustuse Nõmmel Sihi tänaval asuv kortermaja Kivimäe Kodu. Endise sauna kortermajaks ehitamisel pöörati muu hulgas tähelepanu sellele, et krundil ei oleks piiratud nähtavusega pimedaid nurki. Territooriumi valguslahendus aitab valgustada piirkonda nii, et see pole öösel majaelanike jaoks häiriv. Õueala eraldab tänavast praktiline metallaed, mis takistab mänguhoos tänavale tormamist. Laste mänguväljak on madala haljastusega ja akendest hõlpsasti jälgitav. 
 
Turvalise linnaplaneerimise idee ei ole midagi uut ning see hakkas jõudsalt kõlapinda saama 1971. aastal. Selle põhimõtteid järgivad sajad linnad Suurbritannias, Soomes, Hollandis ja mujal Euroopas. Eestis tutvustasid rahvusvahelised eksperdid turvalise linnaplaneerimise mõju kuritegevusele 2012. aastal, misjärel käivitas PPA pilootprojekti. Sellest sirgusid turvalise elukeskkonna põhimõtted, millele vastab ka Sihi tänava kortermaja.
 
PPA töötab selle nimel, et turvalise elukeskkonna põhimõtteid hakkaksid järgima kõik Eesti arendajad.