« Tagasi

Ettepanek rahastada Pääsküla-Keila II peatee rajamist ning Riispere-Turba raudteelõigu taastamist

 

Möödunud nädalal saatsid Harju maavanem Ülle Rajasalu ja Lääne maavanem Neeme Suur Majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku rahastada Pääsküla-Keila II peatee rajamist ning Riisipere-Turba raudteelõigu taastamist AS Eesti Raudtee poolt kavandatud Lääne-Harju raudtee rekonstrueerimise projekti raames, mis hõlmab Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudteelõikude rekonstrueerimistöid koos rongide liiklusjuhtimissüsteemi uuendamisega.

 

Ettepaneku eesmärk on suurenda lääne-suunalise raudtee läbilaskevõimet ja hoida tulevikus kokku täna kavandatavate tööde ümberehitustöödest põhjustatud lisakuludelt.

 

Täna on kavandamisel mitmed raudtee rekonstrueerimistööd. Mastaapsete probleemidega tegeledes tuleks tähelepanu pöörata ka pudelikaelale Pääsküla ja Keila vahel ning raudtee pikendamisele Riisiperest Turbani. Nende tegevustega saavutatav efekt on märkimisväärselt suurem võrreldes olukorraga, kui jätta need tegemata, st jätta kitsaskohad tänasel kujul alles, mille tõttu tuleks tulevikus teha olulisi ümberehitustöid täna rekonstrueerimise projekti raames teostavate tööd osas ning tähendaks ka suuremat maksumust.

 

Rongidega reisimine on muutunud üha populaarsemaks ning nõudlus nende järele kasvab. "Tänapäeva inimesed ei taha ega tunneta enam maakonnapiire. Liikumine käib üle Eesti ning rongiga liikumine on üks mugavamaid ning turvalisemaid viise, andes inimesele ka võimaluse teha samal ajal tööd või kooliasju" tõdes Rajasalu. Oluliseks märksõnaks siin on ka statistika, mille alusel olid eelmise aasta ühed populaarsemad liinid Tallinn- Paldiski ja Tallinn- Riisipere. ELRON-i andmeil teenindati Lääne- Harju suunal möödunud aastal üle 3 miljoni reisija ning edaspidi prognoositakse reisijate arvu tõusu 5% aastas.

See on seotud kasvava Lääne-Harju linnade ja valdade elanike arvuga, mis ummistab tipptundidel suuremad maanteed ja peatänavad. Kindlasti aitaks autode ja busside arvu teedel vähendada ka kiire ja mugav ning tihe rongiliiklus pealinnaga.

 

Läbilaskevõime suurendamine võimaldaks tipptundidel käiku anda kiirronge Tallinn-Keila lõigul ilma, et halveneks väiksemate peatuste kasutajatele pakutava teeninduse tase. Kiirrongid võimaldaksid jõuda alla 30 minuti Tallinnast Keilasse ning ca 50 minutiga Paldiskisse/Riisiperre. Rääkimata täiendavatest reisirongide koosseisudest, kui taastatakse raudteeühendus esialgu Turbani ning sealt edasi Haapsalu ja Rohukülani. Kindlasti ei tohi antud juhul ära unustada Paldiski sadamate perspektiivi ning nendest tulenevaid kaubaveomahtusid sellesuunalisel raudteelõigul.

 

Täna teevad kaks maavanemat tööd selle nimel, et ajalooline raudtee Tallinnast- Haapsallu saaks reaalsuseks ning alustatud on ettevalmistavaid tegevusi Riisipere- Haapsalu- Rohuküla raudteetrassi koridori riigi reservi jätmiseks.