Maavanem

2.06.14

 

Hea harjumaalane!

 

Mina olen Harju maavanem Ülle Rajasalu ja tahan siin kirjutada natukene endast – kes ma olen, mida teinud ja mida elus oluliseks pean.

 

Olen sündinud Tallinnas Pirita-Kosel 5 lapselise pere noorima võsuna. Vedas, et noorimana, sest lapsepõlves olin hoitud ja kaitstud ka oma vendade-õdede poolt. Mäletan, et ikka ja jälle haarasin oma isa käe järele, istusin talle sülle, kallistasin teda ning tean tänini, et see süli oli ja on jäänudki kõige turvalisemaks paigaks minu elus.

 

Olin 12 aastane, kui sõjas tervise kaotanud isa suri. Kuid tema õpetust, mis meil käis sportimise kaudu - kõrgemale, kaugemale, kiiremini, pean siiani meeles. Sammun seatud eesmärgi poole! Alateadvuses on tema sõnad siiani.

 

Põhihariduse sain tänases Pirita Majandusgümnaasiumis. Olin 16 aastat vana kui läksin tööle Tallinna Kaubamajja. Õpinguid töö kõrvalt jätkasin Tallinna Kaugõppekeskkoolis, mille lõpetasin 1979. aastal. Olin siis juba abielus ja kahe tütre, Heidi ja Monika, ema. Kui minu vanem tütar läks esimesse klassi, alustasin minagi oma õpinguid kaugõppe teel Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonnas kaubandusökonoomika erialal, mille lõpetasin 1984.aastal.

 

Olen alati olnud arvamusel, et töökohti ei saa vahetada tihti. Seeparast on minu töökohtade vahetus seotud olnud alati edutamisega. Kaubamaja müüjast Tallinna Tööstuskaubastu vanemkaubatundjaks, sealt edasi Vabariikliku Pudukaupade Hulgikaubanduse Baasi parfüümikaupade osakonna juhatajaks. Eesti Vabariigi taaskehtestamisel reorganiseeriti baas aktsiaseltsiks, mille kaubandusdirektoriks ma tollal olin. Edasi oma firma loomine ja äritegevus kaubandusturul.

Ma pole kunagi olnud kommunistlik noor ega komparteilane. Kui loodi Eesti Reformierakond ning lugenud nende programmi ja tegutsemise eesmärke, mõistsin, et selle erakonna liige ma sooviksin olla. Reformierakonda astusin 1995.aastal.

1999.aastal oli mul valida kas jätkata tegutsemist äris või avalikus sektoris. Kaalusin kaua, kuid mõte teha paljude heaks midagi, sai otsustavaks. Kandideerides sama aasta kohalikel valimistel, tulin välja ideega, et linnaosavanem peaks elama ja pärinema oma linnaosast. Ta mõistaks paremini konkreetse linnaosa elanike probleeme ja suudaks vastavalt elanikkonna soovidele linnaosa arendada. Mõte kandis vilja ning ja tõi ka valijate poolehoiu.

 

Töötasin Pirita linnaosavanemana peaaegu viis aastat, seejärel Tallinna abilinnapeana neli ja pool kuud, kuni Res Publica ja Keskerakond Tallinnas uue koalitsiooni moodustasid. Pirita elanike seas ringles tollal jutt, et näe, Ülle tegi Pirita korda, nüüd saadeti korda looma Tallinna linna.

 

2005.aasta kevadel valiti Signe Kivi Kunstiakadeemia rektoriks ning mina kui tema asendusliige asusin täitma oma kohustusi Riigikogu saadikuna. Olin Riigikogu Õiguskomisjoni ja Euroopa Liidu Asjade Komisjoni liige. Ka ajutise komisjoni liige, mis uuris relvavedu hukkunud parvlaeval Estonia.

Eesti on vaba ja demokraatlik riik. Ka seadusloome peab seda väljendama. Ning olen alati hea seisnud selle eest, et seadused teeniksid kogu rahva, mitte üksikisiku huve. Leian, et suutsin Riigikogus oma põhimõtteid edukalt kaitsta.

 

Kui 2009. aasta sügisel tehti mulle ettepanek asuda Harju maavanema ametikohale, siis võtsin endale natukene mõtlemisaega. Kui olin jõudnud selgusele, et sellele ametikohale asumine toob mind taas tagasi kohalike inimeste probleemide lahendamisele ja mul on võimalik neid aidata, siis oli otsus juba lihtne tulema. Minu peamiseks põhimõtteks maavanemana on koostöö, koostöö ja veelkord koostöö. Olgu see siis kohalike omavalitsustega, kodanikuühendustega või siis lihtsalt inimeste ja organisatsioonidega kõikvõimalikelt elualadelt. Leian, et maavanem ei saa keskenduda ainult ühele-kahele probleemile, vaid peab suutma ennast kursis hoida erinevate valdkondadega. Samuti ei ole olemas suuremaid ega väiksemaid probleeme – lahendamist vajavad kõik. Loodan, et suudan teid, kallid harjumaalased, väärikalt teenida.

 

Oma tervist remondin ja vormi säilitada püüan ikka sportides. Kaks korda nädalas võimlemistrennis, vabadel hetkedel jalgrattal.

 

Aga kõige parem kõikidest trennidest on müramine, ronimine, kullimäng või lihtsalt olemine oma lastelaste Veronica, Helena, Melani ja Alfredi seltsis. Tahaks loota, et ka mulle sülle pugenud lapselapsed sealt oma turvatunde leiavad.

 

Ülle Rajasalu
Harju maavanem