Juhend jahimeestele

7.10.14

PROOVIVÕTUJUHEND jahimeestele

Sigade Aafrika ja klassikalise katku diagnoosimiseks metssigadelt

 

Sigade Aafrika katk on väga nakkuslik ning ägedalt kulgev nii kodu- kui metssigade viirushaigus, mis iseloomustub palaviku, verejooksu, põletikuliste muutustega mitmesugustes elundites ja suure suremusega (kuni 100% loomadest). Sigade Aafrika katku ei haigestu inimesed ning ka teised loomaliigid, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Sigade Aafrika katku ravi ning vaktsiin selle vastu puuduvad.

 

Sigade klassikaline katk on väga nakkuslik sigade viirushaigus. Haiguse tunnused on väga muutlikud ja need võib segi ajada mitme teise haiguse tunnusega. Nähtavaimad haiguse tunnused on kurtumus, närvinähud (liikumise koordineerimatus, halvatus, krambid), hirmu kadumine ja teistest eraldumine. Haigestuda võivad igas vanuses loomad kuid raskemini siiski noorloomad. Kui haigus on mõnda aega populatsioonis ringelnud, siis edaspidi enam vanemaid sigu surnuna ei leita, sest ellujääjad saavad immuunsuse haiguse vastu. Sigade klassikalisse katku inimesed ei haigestu. Sigade klassikalisele katkule on vaktsiin olemas.

 

Proovide võtmine surnult leitud metssigade korjustelt (sealhulgas auto alla jäänud metssead):

Ø  Laboratoorseks uuringuks võetakse organmaterjal - põrn, neer ja tonsillid (ehk kurgumandlid)

 

Proovide hoidmine ja pakkimine

Ø  Proovid pakitakse lekkekindlalt. Eriti oluline on, et väline pakkematerjal on saastumata ning puhas. Kasutada kindlasti mitut kilekotti. Samuti võib kasutada kaanega purke.

Ø  Proovide võtmine teostatakse võimalikult puhtalt.

Proovid tuleb viia võimalikult kiiresti kohalikku veterinaarkeskusesse järelevalveametniku kätte või volitatud veterinaararsti kätte. Tema koostab proovile kaaskirja ning saadab proovi edasi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse. Kui proovide kohene transport ei ole võimalik, siis säilitatakse organproove  +4…+6 °C juures või külmutatakse -20 °C juures.

 

Laboratoorsed uuringud viiakse läbi Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi Tartu laboris (Kreutzwaldi 30, Tartu).

 

Korjuse matmine

 

Ø  Peale proovi võtmist tuleb surnult leitud metsea korjus matta ja soovitatavalt katta vähemalt 0,5 meetrise pinnasekihiga sellisel moel, et metsloomade ligipääs maetud korjusele oleks minimaalne.

Ø  Kaitsmaks oma loomi nakatumise eest tuleb peale kokkupuudet metssea korjusega järgida elementaarseid bioohutusmeetmeid. Enne loomapidamishoonesse sisenemist vaheta riided, desinfitseeri või vaheta jalanõud.

 

Lisainfo laboratoorsete uuringute kohta:

Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 738 6111 või 506 6687

 

Lisainfo:

 

Veterinaar- ja Toiduameti üldtelefon 605 1710

 

 

Toimetaja: HEIKKO KUKK